Korpi sõnul oli süstivate sõltlaste osakaal paaril eelmisel aastal keskuses väga väike, nüüd aga on neid juba üsna palju, kusjuures eriti rängalt on n-ö süstla otsas just tüdrukud. Ta lisas, et kui viimastel aastatel oli alaealiste alkoholisõltlaste arv turvakeskuses suurem kui uimastipruukijate oma, siis nüüd hakkab vaekauss teisele poole kalduma.

«2009. aastal oli kaks kolmandikku alkohoolikuid ja kolmandik narkosõltlasi, sel aastal on suuremad poisid ja tüdrukud enamjaolt narkotaustaga,» tõdes Korp. «Enamasti on tegemist siiski segatarbimisega, kus manustatakse seda, mis parasjagu käepärast. Ja segatarbimist võib täheldada ka narkootikumide puhul – manustatakse seda, mis kätte satub ehk fentanüüli, korgijooki, amfetamiini, kanepit, LSD-d. Et boheemlase moel ainult kanepit tehtaks, seda ei ole. Nad panevad kõike.»

Nii mõnegi 14-15-aastase puhul on tegemist juba tõsise sõltuvusega. Kooliaasta alguses oli olukorras ma-lähen-hulluks-kui-kohe-laksu-kätte-ei-saa Korpi sõnul turvakeskuse 48 asukast kümmekond. Selline sõltuvus ei teki üleöö. «Väga paljud meie lapsed on uimasteid pruukinud ikka mitmeid aastaid,» tõdes Korp.

Statistika ja tegelikkus vastuolus

Aidisennetusega tegeleva Nelli Kalikova sõnul pole Erika tänava süstlavahetuspunktis siiski märgata, et klientuuri hulgas oleks kasvanud nooremate osakaal. «Pigem isegi vastupidi – selliseid pisikesi, 12-13-aastaseid nagu viis aastat tagasi meil enam ei ole. Gümnaasiumiealisi on kogu aeg enam-vähem ühepalju,» nentis ta.

Ka Ly Kallas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroost ütles, et esmatarbijate vanus on viimastel aastatel tõusnud: «Kui mõned aastad tagasi olid noorimateks alustajateks 10-11-aastased, siis nüüd 13-14-aastased.»

Statistika järgi on politsei fikseerinud vähem narkootikumide pruukimist alaealiste hulgas. «Samas ei saa selle põhjal otseselt väita, et noorte hulgas on narkootikumide tarvitamine vähenenud,» tunnistas Kallas. «Endiselt leidub selliseid noori, kes paar aastat tagasi, kui majandus kosus ja noorte taskuraha oli arvestatav, tarvitamist alustades ei mõelnud sellele, milliseks probleemid kujunevad.»

Diilereid tänavalapsed ei huvita

Kalikova sõnul on süstlavahetuspunktis käijad tavaliselt juba sedavõrd paadunud narkomaanid, et kooli nad enam ei jõua. «Kes hakkab narkootikume pruukima, jõuab kooli ehk veel kolm-neli kuud,» rääkis ta. «Kuni pole veel päris sõltuvust, laveerib ta välja – viib kodust asju ja saab kuidagi hakkama. Aga kui kodu on lagedaks tehtud ja tuleb hakata vargil käima, siis enam kooli ei jõua.»

Narkomaanid ei pärine kaugeltki mitte ainult asotsiaalsetest peredest, tõdes Kalikova. «Enamasti on vanematel üsna hea elujärg – mugavustega korter, auto, suvila. Ega diileril ei ole mõtet värvata mõnd tänavalast – temalt ei saa ju midagi. Diileril on vaja sõltlast korralikust perest, kust saab nii kaua raha, kuni noor on juba lõplikult sõltuvuses. Edasi võetakse võlgu. 50 000 pole mitte midagi, võlad ulatuvad ikka sadadesse tuhandetesse – SMS-laenud, jänesesõitmised, võlad sõpradele, kohtutäiturivõlad jne. Passid on diileritele panditud.»

«Kui mujalt enam raha võtta ei ole, minnakse vargile,» nentis ka Korp. «Tihti saadetakse varastama 11-12-13-aastaseid, sest nende puhul ei saa kriminaalasja algatada. Ka röövimisi on, kodust veetakse asju ära. Tüdrukud teenivad narkootikumiraha pahatihti enda müümisega.»

Tavaliselt saavad probleemid alguse väiksematest pahedest – esmalt sigaretid ja vesipiip, siis alkohol. «Kui joomisest enam kaifi ei saa, minnakse järgmiste ainete juurde. Lõpuks ma ei tea, mis seal kõik kokku ära proovitakse, eksperimenteeritakse,» rääkis Korp. «Igasugust jama annab endale sisse tõmmata, näiteks välgumihkligaasi nina kaudu. see tekitavat hallutsinatsioone. Ka erinevaid seeni süüakse, internetist saab helikaifi. Maailm on nii kirju, et ei oskagi aimata, kust kõik võib kaifi kätte saada. Asjad lähevad järjest halvemaks, mingist hetkest nad sellest enam mõnu ei tunnegi, on lihtsalt selline rutiin, milles väikeses seltskonnas elatakse. Varastavad, luusivad, müüvad, diilerdavad...»

Lapsed andsid ise vihjeid uimastite kohta

«Statistika näitab üht, kuid tegelikkus on midagi muud,» märgib Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats, kes suhtub politsei statistikasse skeptiliselt. «Suhtlen palju noortega ja tean, millised nende peod tegelikult on.»

Majandusliku kriisi järel käib sotsiaalne kriis ja see avaldub ka laste ja noorte käitumises. «Pinnale kerkivad needsamad probleemid, mis eelmisegi kriisi järel – vargusi on rohkem, enesetappude statistika tõuseb, muu hulgas kasvab ka noorte uimastitarbimine,» mainib Laats.

Laats on seda meelt, et pistelistest loengutest narkootikumide teemal jääb probleemiga võitlemisel väheks: «Uimastiennetustööd ei saa teha kampaania korras, vaid tuleb kehtestada nulltolerants vanemate, kooli, võimuesindajate ja meedia poolt.»

Möödunud nädalal korraldas Mustamäe linnaosavalitsus kolmes oma piirkonnakoolis narkokoertega uimastiennetusreidi. Kümmekond last kutsuti välja, neist ühe puhul leiti n-ö kahtlast ainet, mis viidi ekspertiisi. «Praegu on veel vara väita, et midagi oleks tarbitud või omatud, tegemist võis olla ka näiteks ravimiga,» lausub Laats. «Aga tagasiside reidile on olnud positiivne. Lapsed ise tulid rääkima ja andsid vihjeid, kust uimasteid leida võib.»

Artikkel ilmus 22.11.10 ajalehes Pealinn

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=164&lang=5&nid=8112

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=345500 

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=403665

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erki-korp-aina-rohkem-lapsi-satub-sustla-otsa.d?id=35364159&l=fplead