Tallinna Laste Turvakeskus on ajutine kodu abivajavatele lastele, mis on Tallinna vanim turvakodu, loodud 1993. aastal ning selle alla kuulub kaks keskust:

• Lilleküla keskus on 16-kohaline varjupaik vanemliku hoolitsuseta lastele vanuses 3 – 18.a.

Lilleküla keskuses viibib laps ühest ööst kuni kahe kuuni. Keskus on tegutsenud alates oktoobrist 1993 ning selle aja jooksul on keskusest saanud abi ca 2200 last. Suurim abi vajavate last rühm jääb vanusesse 10 – 14 aastat. Turvakodust viibinud lastest 55 % on olnud poisid ja 45 % on olnud tüdrukud.

Turvakodusse üle kahe nädala jääv laps hakkab käima oma endises koolis, juhul kui see ei ole võimalik, siis leitakse lapsele uus kool.

Lapse sattumisel turvakodusse selgitatakse välja lapse taust koostöös lapse elukohajärgse lastekaitsetöötajaga ning vastavalt olukorrale asutakse lapse probleeme lahendama. Keskusel on tihe koostöö politseiga, sest politsei toimetab turvakodusse need lapsed, kes tänaval öisel ajal hulguvad.

60 % turvakodus viibinud lastest suundub tagasi oma koju, 25 % läheb asendushooldusele ja 15 % lastekodusse.    

• Nõmme tee keskus on 30-kohaline erirežiimiga varjupaik sõltuvusprobleemidega lastele vanuses 10 – 18.a.

Nõmme tee keskuses on kolm osakonda – 10-kohaline tüdrukute osakond, kaks 10-kohalist poiste osakonda. Alates avamisest septembris 2000 on keskusest abi saanud üle 250 lapse.

Nõmme tee keskuse eesmärgiks on pakkuda sõltuvusprobleemidega lastele varjupaigateenust, selgitada välja lapse sõltuvusprobleemi ja muude probleemide olemus ning toetada last võõrutusprotsessis. Pakkuda lapsele turvalist kasvukeskkonda, õppimisvõimalusi ning erinevaid last arendavaid vabaaja sisustamise võimalusi. Intensiivse rehabilitatsiooni järgselt naaseb laps oma kasvukeskkonda (pere, hoolduspere, lastekodu). 

Lapse suunab Turvakeskusesse linnaosa alaealiste komisjon ning suunamise aluseks on lapse alko-, narko- või toksikomaania probleemid. Alaealiste mõjutusvahendite seadus näeb sellistele lastele ette võimalust kohandada sotsiaalprogrammi, mis kestab pool aastat. Linnaosa alaealiste komisjoni suunab lapse piirkonna lastekaitsetöötaja-, politsei-, õpetaja või ka mõni muu spetsialist. Kui laps soovib ise tulla või lapsevanem soovib oma lapse paigutada meie keskusesse, siis see käib ikkagi läbi alaealiste komisjoni, sest lapse naasmisel peale rehabilitatsiooniprotsessi oma koju, vajab pere ka edaspidi tuge. Seetõttu ongi oluline korraldada kogu see protsess läbi linnaosa lastekaitsetöötaja ja komisjoni. Osa lapsi tuleb meie keskusesse läbi Tallinna Lastehaigla võõrutusravi osakonna, kui nad on võtnud üledoosi või on sattunud mõnel muul tervist kahjustaval viisil Lastehaiglasse. Seal viibivad nad kaks kuni kolm nädalat ja siis jätkub kogu töö sõltuvusprobleemiga lapsega juba Nõmme tee keskuses.

Võimalusel tehakse koostööd vanematega ning alates jaanuarist 2003 pakub meie keskus ka keskuses viibivate laste vanematele psühholoogilist nõustamist.

Teostatakse lapse meditsiinilist, psühholoogilist rehabilitatsiooni ning lapse pedagoogilist mõjutamist. Alates jaanuarist 2004 korraldame lapsele järelhooldust, mis tähendab seda, et kui laps on meie majast lahkunud ning probleem lahenenud, siis kontakt keskusega jääb ja laps käib edasi 6 kuni 12 kuu jooksul meie keskuses psühholoogi vastuvõtul, et vajadusel saada meie poolt tuge, et lahendada tekkinud kriise.

Töö sõltuvusprobleemidega lastega on edukas vaid pikemas perspektiivis ning seetõttu viibivad lapsed Nõmme tee keskuses 10-12 kuud. Aastas saab keskusest abi 50 – 60 last. Väga oluline on pakkuda neile lastele võimalikul mitmekülgset võõrutusprogrammi, arendada nende sotsiaalseid oskusi ning korraldada nende edasine käekäik turvakeskusest lahkumise järel.

Alates 2001 aasta jaanuarist on Nõmme tee keskuses korraldatud kõigi varjupaigas viibivate laste õpetamine. Eestikeelsete laste toimub Ristiku Põhikooli baasil ja venekeelsete laste õpetamine toimub Karjamaa Gümnaasiumi baasil. Mõlemast koolist käivad õpetajad Nõmme tee keskusesse, kus toimub laste individuaalne õpetamine.

Augustis 2001 avatud puidutöökoda annab aga väga hea võimaluse omandada lastel erinevaid eluks vajalikke praktilisi oskusi. Tüdrukutele õpetatakse käsitöö ja õmblemisoskusi.

Kokkuvõtvalt lisaksin seda, et kui laps on sattunud tänavale või tarbib erinevaid mõnuaineid, siis ei ole seda last lihtne motiveerida tänavalt ära tulema. Seal on tal sõbrad, tuttavad, kes temast hoolivad või teda tunnustavad. Tihti kaasneb see sellega, et kodus ei ole vanematel aega oma lapse jaoks ja laps tunneb, et teda ei väärtustata ega armastata. Otsitakse lohutust sõpradest, kuid nende poolne tunnustamine tähendab seda, et sellel lapsel või noorel tuleb omaks võtta kõik see, mis on ka sõprade jaoks oluline.

Kindlasti ei osata ka aimata seda, et nende ainete tarbimisest tekib sõltuvus. Millest vabanemine on pikaajaline protsess ning sellel perioodil vajab laps eriti toetamist. Meie keskuse põhimõtteks on anda lapsele üks õigus ja see õigus on olla ilma narkootikumideta. Esimesed paar kuud on lapsele väga valulised, sest keskuses on reeglid, peab käima koolis ning ei saa suitsetada ega jätkata juba harjumuspärast elu.

Lapsed on emotsionaalselt saanud väga palju haiget ning et tekiks uus kontakt meie personaliga ja personali hakataks usaldama, see võtab samuti aega. Väga paljudel juhtudel on tegemist lastega, kes on ühe vanemaga perest, kuid samal ajal on näiteks lapse emal tekkinud uus mees ning lapse jaoks on see jälle üks võõras inimene, kes tungib tema ellu ja lööb lõhe tema ja ta ema vahele.

Olulist rolli mängivad ka sassiläinud peresuhted tavaperes, kus lapsele ei pöörata piisavalt tähelepanu ning seda püütakse kompenseerida rahaga või mõnel muul tundetul viisil. See, et laps kas alkoholi või narkootikume tarbima hakkab on tema appihüüd, sest ta on oma eluga ummikus. Kahjuks märgatakse seda appihüüdu liiga hilja ning siis on alkoholi- või sõltuvusprobleemid kasvanud lapse jaoks üle pea.

Alati on hea olla kodus, kuid kui laps on kodus, siis ei osata seda hinnata ning kui on tegemist sõltuvusprobleemidega lastega, siis ei ole neil esilagu kusagil hea. Hea hakkab siis, kui viimasest tarbimisest on möödunud mõni kuu.

Tavatingimustes, kus iga päev on võimalik kohata sõpru, kes mõnuaineid tarbivad ei ole võimalik last aidata, seetõttu ongi loodud selline keskus, nagu seda on Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskus ja käesoleval aastal oleme alustanud veel uue, 20-kohalise keskuse planeerimist ning ehitamist Nõmme teele.